1. müüt: "Jalgratas ei ole esinduslik sõiduvahend"

Kuidas nii!? Kopenhaagenis tehakse kolmandik kooli- ja töölesõitudest jalgrattaga. Ratast kasutavad nii linnapea, pangaametnikud kui ka hullud professorid ja boheemlased. Kui Eestis on paljud asutused nõus jagama oma töötajatele ja klientidele autode parkimiskohti, siis jalgrattaga liiklevate töötajate eest hoolitsemine on ainult tahtmise küsimus. Oluline oleks neile tagada turvalised parkimiskohad, pikemat maad läbivatele rattakasutajatele riietusruumid ja isikliku jalgratta kasutamise kompensatsioon töösõitudel. Muide, kunagi arvati ka, et pükskostüüm naisterahva seljas on sobimatu, aga tänapäeval on paljud esinduslikud naised tänulikud, et see arvamus kummutati ;).

2. müüt: "Jalgratas ei ole meie kliima tõttu arvestatav liiklusvahend"

Eesti kliima pole rattasõiduks sugugi kehvem kui Soomes, Rootsis või Norras, kus jalgrattaga sõidetakse oluliselt rohkem nii suvel kui ka talvel. Taanis ja Hollandis, kus asuvad Euroopa jalgrattaliikluse musterlinnad, on suviti rohkem vihmaseid päevi kui Tallinnas. Meist palju põhja pool asuvas Oulus ja Rovaniemis sõidavad inimesed ka talvel rattaga, samuti on jalgratas talviti kasutuses paljudes Eesti väikelinnades. Kui rattaga tasapisi harjuda - seda alguses ainult suvistel päevadel kasutada ja aegamisi ka ekstreemsemaid olusid katsetada - võib peagi avastada: pole halba ilma, on vaid valesti valitud riided!

3. müüt: "Peale jalgrattaga tööle sõitmist on kindlasti vaja end pesta ja riideid vahetada"

Kindlasti pole mõtet kihutada, 20-minutine rattasõit ei aja sõitjat rohkem higiseks kui näiteks veerand-tunnine kõnd. Pealegi parandab regulaarne rattasõit väga kiiresti füüsilist vormi.

4. müüt: "Jalgrattaga liiklemiseks kulub rohkem aega kui autoga või ühistranspordiga"

Reeglina läbib inimene jalgrattaga lühikesi vahemaid kiiremini kui ühistranspordi või autoga. Jalgrattaga saab uksest ukseni ega pea raiskama aega parkimiskoha leidmiseks. Ummikute sagenemisel kasvab jalgratta kasutamise eelis - jalgrattaga jõuab sihtkohta kiiremini. Praktikas on tõestatud, et tipptunnil kulub näiteks Tallinna kesklinnast Nõmmele sõitmiseks võrdselt aega nii auto, ühistranspordi kui ka rattaga. (Allikas: melomaan ja rattasõber Aivar Tõnso)

5. müüt: "Jalgrattaga on linnas sõita ebatervislik, sest sõita tuleb saastunud õhus"

Euroopa linnades tehtud õhusaasteuuringud näitavad, et autos sõitjad saavad 30% rohkem õhusaastet kui kergliiklejad ja ühistranspordikasutajad. Seda eelkõige seetõttu, et autod sõidavad omamoodi saastetunnelis ja suuremasse heitgaasipilve sattunud autos jääb saastunud õhk pikemaks ajaks salongi ringlema. Jalgrattaga liigeldes kujunevad reeglina välja teised marsruudid kui magistraalidel autoga sõites, eelistatakse kõrvaltänavaid. Jalgratas õhku ei saasta ja regulaarse jalgrattakasutuse terviseefekti on võrreldud suitsetamisest loobumisega. Pealegi, rattasõit on liikumine ja liikumine on alati tervislik!

6. müüt: "Linnas jalgrattaga liiklemine on liiga ohtlik, sest pole korralikke jalgrattateid"

• Tee ennast nähtavaks - kanna erksat riietust, kasuta helkureid ja pimeduses kindlasti tulesid!
• Järgi liikluseeskirju, käitu liikluses etteaimatavalt ning anna kindlasti oma kavatsustest käega märku!
• Alati ei pea sõitma suurel magistraalil - tutvu oma linna kõrvaltänavatega!
• Kasuta jalgrattaga liigeldes kiivrit, kuid mis veelgi olulisem, kasuta oma pead!
• Mida rohkem on tänavatel jalgrattureid, seda turvalisemaks muutub liiklemine kõigile.