Jalgrattarajad sõiduteel

Hiinas on palju just rattaradu kasutatud, sealset ratturite hulka arvestades on rajad kohati tohutult laiad. Teisel pildil on eriliselt turvatud rattarada Soulis (Lõuna-Korea).

Hollandis, Taanis ja Šveitsis on rajad eeskujulikult tähistatud ja läbimõeldult rajatud, mis loob väga turvalise liikluskeskkonna.

Jalgrattaradu on sõiduteele rajatud isegi Ameerika Ühendriikides, mis sealses ülimalt autostunud riigis on üllatav, aga toimib normaalselt.

Jätkuvalt jalgrattaradade näiteid maailmast. Alljärgnevatel piltidel on rattarada paigutatud parkivatest autodest vasakule. Sellise lahenduse korral on rattur autojuhtidele hästi nähtav ja ohud väiksemad.

Rattarada Budapestis on aga paigutatud kõnnitee ja parkivate autode vahele. Lisajoon on abiks, et rattur avatava uksega pihta ei saaks, paraku on ristmikel seisvate autode tagant välja ilmuv rattur autojuhtidele raskesti märgatav ja see on antud lahenduse puuduseks.

Rattaradade võrgustik Luxembourgis näeb välja väga keeruline. Samas on tähistus silmatorkav ja autojuhid hästi kursis, kuidas ratturid liiklevad.

Londonis on väga palju kasutatud sõiduteele rajatud jalgrattaradu. Süsteem väärib eraldi tundmaõppimist. Näiteks ristmike läheduses muutub rattur sageli tavaliiklejaks ja juhindub autodega sarnaselt liiklusreeglitest, ristmike vahel liigub aga turvalisemalt oma rajal.

Lahendusi Tallinnas

Sõiduteedele on rattaradasid rajatud eelkõige Tallinnas. Kui esimesed lahendused olid väga kitsad, ebaturvalised ja kohati ebaselge tähistusega, siis uuemad lahendused toimivad päris hästi. Rattaradasid sõidutee servale on mõttekas rajada just magistraaltänavatele, kus ka ratturid läbivad pikemaid vahemaid ja kus ratturite liikumise kiirus ja sujuvus omandavad suurema tähtsuse.

Elamurajoonide siseteedele ja väikestele linnatänavatele, kus liikumiskiirused on piiratud (30 km/h või õueala), pole tavaliselt rattaradu vaja, ratturid liiklevad koos rahustatud autoliiklusega enamasti piisavalt turvaliselt. Oluline on siinjuures just liiklusjärelevalve roll.

BYPAD jalgrattaaudiitorite seisukoht: jalgrattaradade rajamiseks võib oluliselt vähendada autode sõiduradade laiust, mis Euroopa arusaamade järgi on siin sageli põhjendamatult laiad.

Rattarajad Tartus ja Viljandis

Hästi toimivaid sõiduteele rajatud jalgrattaradu on Tartus vähe. Rattarada on joonitud tee ühte serva ja vähemalt algsete selgituste kohaselt oli mõeldud kahes suunas rattaga sõitmiseks (kuigi praegune märgistus seda ei kinnita).

BYPAD jalgrattaaudiitorite seisukoht: ühte tee serva rajatud kahesuunaline rattarada pole hea lahendus. Probleemid: tähistus on arusaamatu nii rattureile kui autojuhtidele, rada liialt kitsas kahes suunas sõitmiseks ja, mis kõige olulisem, vasakus servas sõites on ratturi liikumise loogika eriti ristmikel arusaamatu ja autojuhid ei oska oodata ristmikule välja sõites paremalt küljelt lähenevat ratturit.

Konkreetse näitena vaatlesime Tartus Riia tänavat. Raudtee sillast üleval pool on ekspertide arvates teel laiust, et autoridade arvelt luua tee servadesse jalgrattarajad, lääneliku lahendusena pakuti välja selline mõte, et kesklinna poole sõites oleks parempoolne rada laiem ja seal liikleksid koos ratturid ja ühistransport, teine rida oleks autode jaoks, linna serva poole minnes oleks rattarada ja vaid üks sõidurada motoriseeritud transpordi jaoks.

Paraku pole meie ühiskond veel nii radikaalseteks liikluskorralduse muudatusteks valmis (see tähendaks ratturite suurt eelistamist autoliikluse arvelt). Probleeme tekib tipptundidel ja kindlasti ka raudteesilla all. Ilmselt kandub selle tänava uudne lahendus kaugemasse tulevikku.

Jalgrattateed autoliikluse radade vahel

Sellised lahendused eeldavad kõrgel tasemel liikluskultuuri ja kindlasti ka järjekindlat jalgrattapoliitikat, mis rõhutab ratturitega kui vähemkaitstud liiklejatega arvestamise vajadust.

Euroopas on just Šveitsis kõige enam märgata sedalaadi liikluslahendusi, kus rattur liikleb sõiduradade valikul ja pööretel analoogselt autoliiklusega. Sageli sõidavad ratturid koguni mööda autoradasid eraldavat katkendlikku või pidevat joont ja autojuhid aksepterivad sellist liiklemise viisi täielikult.

Berni linnas on rattureile eraldatud koguni 2 laia rida, autod liiklevad koos trammidega nende ridade vahel. See on ilmekas näide jalgrattapoliitikast ja prioriteetide seadmisest.

Londoni liikluslahendusi. Esimesel neist on tekkimas parempöördeks mõeldud rida rattureile, kahe ratturite raja vahele jääv autodele-bussidele mõeldud rada on aga ehmatamapanevalt kitsas. Teele kantud rajad on üsnagi arusaamatud, kuna tupiktänava töttu on liiklus hõre ja aeglane, ning kõik liiklejad mahuksid niigi
tänavale ära.