Eestis on väikelinnu ja vallakeskusi, kus juba praegu on rattakasutus üsna aktiivne. Koolilapsed on eriti kevadeti ja sügiseti usinad rattakasutajad ning kohalikud teevad oma käike poodidesse pigem ratta kui autoga. Mitmeid Eestis linnad ja vallad on püüdnud viimastel aastatel nii mõndagi jalgratturite heaks ära teha. Järjest rohkem näeb tänavapildis rattaga tööle ja kooli sõitjaid ning kohtades, kuhu on ehitatud jalgrattateid, on rattureid palju juurde tulnud.

Foto: Margus Ansu / Postimees

Millist linna ja valda võiks Eestis nimetada kõige rattarikkamaks? Kas Eestis on juba mõni tõeliselt rattarikas paik?

Üle ilma tuntud jalgrattalinnad on ju ka millestki alustanud, pole mingit põhjust arvata, et Eesti linnad ei võiks saada samuti väga rattarikkaiks. Isegi mõne aastaga on võimalik linnatänavaid oluliselt rattarikkamaks muuta.

Et saada ülevaadet Eesti linnade rattasõbralikkusest, kutsub algatus Eesti Rattarikkaks linnu, jalgrattaga liiklejaid ning jalgrattakultuuri edendamisest huvitatud organisatsioone hindama oma linna rattarikkust ja osalema rattarikkaima linna konkursil. Meie eesmärk pole teha linnade pingerida, vaid leida ja tunnustada linnu, kus jalgrattaga liiklejate eest hoolitakse ja kus elanikud ise oma linna rattasõbralikuks peavad.

Kuidas me Eesti linnade rattarikkust kaardistame ja hindame?

1. Rattarikkuse testi ehk hindamisküsimustiku abil, selle leiate siit.
2. Rattaauditiga, mis viiakse läbi linnaametnike, aktiivsete rattakasutajate ja jalgrattaaudiitori poolt - täpsem teave siin.

Veebis täidetava küsimustikuga püüame eelkõige teada saada ratturite hinnanguid jalgrattaliikluse olukorra kohta. Jalgrattaauditiga hindame aga linnavalitsuste tegevust jalgrattaliikluse korraldamisel. Rattarikkaid linnu ei valita välja kitsalt küsimustikes saadud punktide järgi, vaid need on toeks ekspertidele kvalitatiivse hinnangu andmisel.

Kes hindavad Eesti linnade rattarikkust?

• Eesti linnade vabatahtlikud koordinaatorid ja grupid
• Linnavalitsuste ametnikud
• Eesti Rattarikkaks! algatuse rattaaudiitorid ja partnerid

Rattarikka linna konkursi etapid

15. aprill 2009 - saadetakse auditi küsimustikud linnadesse laiali

30. aprill - auditite tagastamise tähtaeg

15. mai - eelhindamiste tähtaeg

18. mai - lisaauditite otsustamine koosolekul

15. mai-31. mai - valitud linnades rattaauditi täiendamine


17.aprill-15. mai
Linnavalitsuste ametnikud:

• täidavad rattaauditi küsimustiku koos kirjeldusega sellest, kuidas linn on jalgrattakasutust edendanud ja saadavad selle 30. aprilliks koordinaatorile aadressil linnad(@)rattarikkaks.ee

Linnade vabatahtlikud algatusgrupid:

• levitavad linnaelanike hulgas rattarikka linna veebiküsimustiku linki;
• kutsuvad kokku kohalikke jalgrattahuvilisi, kes võimalusel paari koosoleku käigus täidavad ekspertidena linna jalgrattaauditi ja saadavad selle koordinaatorile hiljemalt 30. aprilliks aadressil linnad(@)rattarikkaks.ee;
• pildistavad ja saadavad häid näiteid oma linna rattarikastest kohtadest heade näidete varamusse;
• kaardistavad soovituslikud jalgrattamarsruudid linna põhisuundadel (kesklinn/põhilised linnaosad, läbi parkide, raudteejaam-kesklinn) ja kannavad need veebikaardile;
• teevad oma linnale soovitusi jalgrattaliikluse edendamiseks;
• saadavad kokkuvõtte 15. maiks rattarikka linna konkursi koordinaatorile linnad(@)rattarikkaks.ee.

15. mai-31. mai

• Rattarikka linna veebiküsimustiku vastuste ja linnavalitsuste poolt täidetud rattaauditi põhjal valitakse välja kuni 5 linna, mille rattaauditeid hakkab lähemalt uurima rattaaudiitor;
• vabatahtlikud täiendavad fotodega heade näidete varamut;

Eesti rattarikkaimad linnad 2009 kuulutati välja autovaba päeva ürituste raames 22. septembril Tartus.

Testi oma kodulinna rattasõbralikkust

Rattaauditi materjalid
Jalgrattaauditi on koostanud Rein Lepik, kes on jalgrattaklubi Vänta Aga president ning BYPADi audiitor. 2007. aastal viis ta läbi põhjalikud Tallinna ja Tartu jalgrattapoliitika auditid.

Nõuandeid ja materjale planeerijaile