Sellel leheküljel näeme, kui silmatorkavalt on tähistatud jalgrattateed ja –rajad mitmetes arenenud jalgrattamaades. Selline tähistus loob selguse, panustab oluliselt liiklejate ohutusse ja on märgatav ka linnakujundusliku elemendina. Juhime tähelepanu, et enamasti on teekattemärgistuse abil antud edasi ka liikluskorraldusalane info. Pole päris selge, kas Eesti seadused ja regulatsioonid võimaldavad samalaadset tähistamist. Kui ei, siis oleks paslik mõelda regulatiivsete aktide muutmisele: pääseksime märgipostide kadalipust ja sellega seonduvast suurest kulust (lumine aeg pole ületamatu probleem, ka Šveits on lumine maa).

Sloveenia:

Taani:

Šveits:

Inglismaa:

Holland:

Tähistusi Ida-Euroopa riikidest

Pildil nähtav lahendus Budapestis ei tundugi esmapilgul paha, aga ometi ei kasuta enamus rattureid maha joonistatud rada. Järelikult pole lahendus parim.

Ka järgneval pildil toodud märgistust võib kritiseerida – liialt palju jooni, osalt kulunud, vaevalt, et neid kunagi täies hiilguses taastatakse.

Teekattemärgistus Prahas. Esimene tähistus turvab rattureid hoovidest väljuvate autode eest, teisel on selge eesõigust sätestav märk.

Järgnevalt 2 näidet Tallinnast: Vasakpoolsel pildil on uus lahendus Nõmme teel, mis on korrektne ja jalgratturisõbralik, paremal on tähistused sassis (kuidas peaks siin rattur liikuma?).

Kergliiklustee Tartus Narva maanteel on joonega poolitatud, aga puudub selge tähistus, kumb pool on ratturite, kumb jalakäijate jaoks. Segadus ongi sel lõigul tavaline. Kõrvaloleval pildil on üks tüüpilisi situatsioone Tartus. Osa märgistusest viitab kõnniteel rattasõidule (viidad ja ka kunagine seal olnud märgistus tähistas seda), praegu aga ei viita ükski tähistus selgelt, et kõnniteel võiks seal sõita. Selline ebajärjekindlus tähistustes on liialt sagedane.

Jalgrattaviidad

Jalgratturite viidasüsteemi osas puuduvad Euroopas ühised standardid. Enamgi veel, isegi
sellises korda armastavas riigis nagu Austria võib igal liidumaal olla oma jalgrattaviida
kujundus ja pilt on äärmiselt kirju. Siiski on väga korrektselt oma viidanduse rajanud Šveits, Inglismaa, Taani, Holland, Soome jt.

Arutlusteemaks on viidapostide küsimus. Kui näiteks Šveitsis kasutatakse auto- ja jalgrattaviitade jaoks samu poste, siis tehakse seda ülima korrektsusega...

...Austrias pildil on aga viitade väljanägemine mitte kõige parem:

Nähtavad Inglismaa, Tšehhi ja Eesti lahendused on korrektsed:

Mitte just kõige läbimõeldum viitade paigaldus Tšehhis ja Austrias:

Kuid vaatame korraks üle ka oma koduümbruse. Äärmiselt rumalalt paigaldatud viit Harjumaal, mis varjab “Anna teed” märgi ja on niiviisi tõsiselt ohtlik.

Praegust situatsiooni kirjeldavad aga kahjuks alljärgnevad pildid. Kuigi Maanteeamet võttis endale kohustuse (MKM nõupidamise protokoll) hooldada kogu jalgrattaviitade süsteemi, asugu need viidad siis kasvõi valdade teedel ja erateedel, on viimase 3 aasta jooksul viitade hooldus sisuliselt katkenud. Tulemuseks on see, et ligi kolmandik jalgrattaviitadest on kas kadunud, lõhutud või valesse suunda keeratud.

Eesti jalgrattamarsruutide viidasüsteem, mida toodi Euroopas sageli esile kiire ja korrektse arengu näitena, on saanud meie häbiplekiks. Suurte ootustega Eestit külastavad turistid eksivad marsruutidelt ja viivad maailma laiali negatiivse sõnumi.

Vaatamata jalgrattaklubi Vänta Aga pikkadele otsingutele pole Eesti riigis leitud vahendeid (ca 300000 kr aastas), et seni veel head vastukaja leidnud viidasüsteemi elus hoida.

Aastaks 2009 tuleb kindlasti leida vahendid, mida seni KIK, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Regionaalministri, Riigikogu, Maanteeameti, EAS Turismiarenduskeskuse jt asutuste kaudu pole õnnestunud saada. Positiivse projekti äkksurm Eestile tunnustust ei too!