Eks ikka seepärast, et see on...
...kiirem
Pooled sõidud linnas on lühemad kui 5 kilomeetrit. Reeglina läbib inimene jalgrattaga selliseid vahemaid kiiremini kui ühistranspordi või autoga, sest vähem on sunnitud peatumisi. Jalgrattaga pääseb uksest ukseni, ka ei parkimiskoha leidmisele pea pikalt aega raiskama. Ja ummikust vuhiseb rattur hooga mööda!
...odavam
Auto nõuab alati märgatvaid investeeringuid, lühikeste linnasõitude on autosõit aga eriti kallis ja ebaefektiivne, sest aeglane sõit külma mootoriga raiskab kütust ja rikub auto mootorit, kaasnevast õhusaastest rääkimata. Ka parkimine on linnas kulukas. Jalgratta seevastu saab soetada murdosaga auto hinnast, odav on seda ka hooldada ning kütust, parkimispiletit ega liikluskindlustust ostma ei pea.
Kui linnas vähem sõiduautoga liigutakse, kulub vähem raha ka teedeehituse ja remondi peale ning seda enam on võimalik investeerida raha linna elukeskkonna arendamisse ja linlaste heaolusse.
...tervislikum
Rattasõit pakub regulaarset füüsilist koormust, milleks piisab juba 30 minutist päevas, see aga tugevdab südant ja artereid, vähendab vererõhku, põletab liigseid kaloreid ning vähendab stressi- ja depressiooniriski. Kokkuvõttes parandab regulaarne liikumine enesetunnet ja pikendab eluiga. Ühes Briti uuringus tõdeti, et jalgrattaga regulaarne liiklemine pikendab eluiga 20 korda rohkem, kui risk õnnetusse sattuda seda vähendab.
Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja
...keskkonnasäästlikum
Jalgrataste parkimine ja jalgrattateed ei raiska linnaruumi ning jalgrattaga sõitjad ei tekita ummikuid, heitgaase, ega müra.
...lõbusam
Šveitsi Vitamiiniinstituut on ammu kindlaks teinud, et ratturid on 75,6% stressivabamad ja 98,7% rõõmsamad kui kõik teised liiklejate kategooriad.
|
