Holland

Holland on jalgrattakasutuse osas maailmas unikaalne maa. Teadlik jalgrattapoliitika arendamine on kaasa toonud suure edu, jalgrattakasutus ulatub paljudes linnades 30-40%-ni. Ilma jalgrattaliiklusele panustamata oleks sealne liiklus ammu lootusetus ummikseisus. Vaid vähestel linnadel Euroopas on võimalik otsest eeskuju võtta, sest niisuguse kogu maad hõlmava jalgratturite liikumisteede võrgustikuni jõudmine tundub mujal utoopilisena. Alltoodud piltidel on näha spetsiaalseid jalgrattateid ja linnatänavaid, kus autodel on asja vaid erandkorras ja piiratud ajavahemikel.

Prantsusmaa (Strasbourg)

Strasbourgis on palju sümpaatseid ja hästi märgatavaid uusrajatisi. Reeglina toimivad nad hästi, sest ka ristmikud on läbimõeldult lahendatud.

Luxembourg

Näide hästi turvatud jalgrattateest.

Lõuna-Korea

Kasutatud on vaiadele ehitatud kiirtee alust ala (turvalisus hea, vaated nigelad).

Jaapan

Jaapanis on üksikuid väga ilusaid rajatisi (eriti jalgratturite "kiirtee" Sapporos esimesel pildil ja ratturite tunnel kolmandal pildil), aga süsteem tervikuna puudub ja ratturid satuvad teedel sageli väga ohtlikesse liikluskeeristesse.

Soome

Soome jalgrattateede ja –radade võrgustik on väga ulatuslik. Levinud on kergliiklusteede variandid, eriti linnades. Sageli on rattateed rajatud raudteede kõrvale (optimaalsed liikumissuunad ja vähe takistusi), aga ka looduse keskele.

Ungari

Ungari pole just eeskujulik jalgrattamaa. Rajatisi on vähe ja sageli "ületurvatud" (pildid Budapestist). Üsna hea on ratturite ja jalakäijate eraldamisviis viimasel pildil.

Tšehhi

Tšehhis on jalgrattaliikluse areng üsna intensiivne. Neilt on nii mõndagi eeskujuks võtta, tuleme ju sarnastest ajaloolistest oludest.

Eesti

Eestis on viimasel ajal ehitatud palju uusi jalgrattarajatisi. Kuigi mitmeid uuslahendusi võiks ka eeskujuks tuua, on ratturitel sageli siiski rohkem kriitilisi märkusi.

Probleemid saavad alguse enamasti planeerimise ja projekteerimise etapil, aga tihti ka ehitajate ja ehitusjärelevalve küündimatusest ja jalgrattaliikluse teema mittetundmisest. Tallinnas suure poliitilise objektina toimunud Tartu maantee rekonstrueerimine ei näita sugugi jalgrattasõbralikku liikluskorraldust. Selgelt ebapiisava laiusega on ratturite ja jalakäijate ühiskasutuseks kavandatud ala, postid otse kitsukese rattaraja keskel (Tartu ja Pärnu näited) teevad lausa sõnatuks.

Planeerimine tekitab küsimusi ka Tartus Aardla tänava ja Ringtee ristumisele rajatud väga uhke kergliiklustunneli puhul, sest vaid sadakond meetrit hiljem jalgrattarada lõpeb torupiirdega, rattur peaks suunduma Aardla tänavale autode vahele, mis on aga üks koormatumaid ja ohtlikumaid tänavaid Tartus.