Tere!
Siinkohal meie firma Kobras AS rattarikkusest:
Mina ja veel üks mu kolleeg käime kevadest sügiseni igal võimalusel rattaga tööl (mul on õigus ja võimalus ka tööautot kasutada, aga seda plaanin rakendada erandjuhul, väga halva ilma või kehva tervise korral). Kolleegi valikuid suunab ilmselt buss vs ratas - viimane on odavam ja rohkem oma liikumiste järgi sätitav, ilmselt sellest see eelistus.
Ametirattaid ei ole ega ka ühiskasutuses jalgrattaid, samuti ei kompenseerita isikliku ratta kasutamisega seotud kulutusi.
Oleme rentnikud Teguri ärimajas (Teguri 37b, Tartu), kus trepikojas kannatab paari ratast hoida trepi käsipuu külge aheldatuna. Samas ruumi oleks, et teha rataste hoidla kas majasiseselt või siis kasvõi hoovi/maja ette - viimase osas üritan veidi ülemust ja tema kaudu maja haldajat mõjutada.
Jalgrataste parkimise lahendus klientidele/külastajatele puudub.
Olen üldjoontes jälginud, eriti viimastel aastatel, ratastega seotud temaatikat Tartu linnas ja jõudnud äratundmisele, et kõige enam kasu toob see, et tiirutan rattaga ringi ja lisan enda näol seega veel ühe ratturi linnapilti - see on ehk kõige realistlikum ja tulemuslikum panus - et ikka on olemas need ratturid, kelle jaoks võiks midagi ära teha. Aga hea meelega võin ka muudes küsimustes veidi kaasa lüüa, temaatika mind huvitab igati.
Tervitades,
Mihkel Lember
Kobras AS maastikuarhitekt-planeerija
